Sumáriu Timor-Leste hasoru momentu definitivu ida iha ninia jornada ekonómiku. Enkuantu nasaun buka atu halo tranzisaun husi dependénsia petrolíferu ba ekonomia ida ne'ebé diversu no reziliente liután, risku sira labele aas liu. Fundu Petrolíferu, liña salva-vida ida ne’ebé sustenta ona porsaun boot husi orsamentu estadu, iha risku deplesaun iha tinan 2035, bazeia ba estimativa foin lalais ne’e husi Ministériu Finansas, anaunserke bainhira iha reforma urjente. Objetivu nasionál sira ne'ebé ambisiozu—hanesan adezaun ba ASEAN ne'ebé sei mai—reflete nasaun nia aspirasaun sira atu integra globalmente no habelar nia orizonte kreximentu nian. Maibé, oportunidade sira-ne'e hetan todan tanba dezafiu fiskál sira ne'ebé signifikativu. Espesifikamente liu, espansaun orsamentu estadu nian ne'ebé hamosu preokupasaun sira kona-ba sustentabilidade fiskál no efisiénsia husi despeza públiku sira. Pergunta klaru: oinsá mak Timor-Leste bele gasta di’ak liután hodi fó forsa ba kreximentu sustentável bainhira ita prezerva hela estabilidade fiskál? 1. Dezenvolvimentu Atuál sira: Vizaun ida kona-ba Rekuperasaun iha Dezafiu Sira-nia Leet Kresimentu ekonómiku globál estabiliza iha pursentu 2,6 iha 2024, ho rejiaun Ázia Leste no Pasífiku (EAP) ne'ebé maka ultrapasa média globál maski iha dezaselerasaun iha Xina. Ekonomia avansadu sira aumenta ho modestu ho pursentu 1.5, enkuantu merkadu emerjente sira aumenta ho pursentu 3.3, tanba demanda doméstika ne'ebé maka'as. Iha rejiaun EAP nia laran, kreximentu tun ba pursentu 4.8 tanba dezempeñu ne'ebé fraku liu iha Xina. La inklui Xina, kreximentu rejionál maka'as ho pursentu 4.7, ne'ebé hetan apoiu husi rekuperasaun iha komérsiu, konsumu no turizmu. Maski nune'e, kreximentu rejionál seidauk fila fali ba nivel sira antes pandemia, ne'ebé tau importánsia ba dezafiu sira rekuperasaun nian ne'ebé la'o hela. Ba Timor-Leste, tinan 2024 hanesan tinan espansaun ekonómika ne’ebé motiva husi dezempeñu maka’as iha setór servisu. Chegada internasionál (ema mai husi rai liur) aumenta pursentu 23 kompara ho tinan anteriór, ne'ebé reflete konfiansa foun iha períodu pós-pandemia no kontribui ba espansaun servisu sira hanesan ospitalidade no retallu. Kresimentu iha telekomunikasaun no transporte hametin liután ekonomia, enkuantu ezekusaun orsamentál hadi'a relativamente ba 2023. Maski investimentu públiku kontinua apoia kreximentu ekonómiku ba tempu badak, iha razaun sira atu kuidadu ho dezenvolvimentu ida-ne'e tanba nivel aas investimentu públiku nian no preokupasaun sira kona-ba ninia efikásia hanesan diskute iha Foku Espesiál relatóriu ida-ne'e nian. Maibé, obstákulu signifikativu sira sei iha. Estagnasaun ekonómika jerál persiste, ho kresimentu ekonómiku médiu anuál ho de'it pursentu 1 dezde 2014, ne'ebé maka hetan todan husi dependénsia liu ba reseita petrolíferu sira no setór privadu ne'ebé ladún dezenvolve. Setór públiku domina merkadu traballu, emprega pursentu 77 husi traballadór sira ne'ebé hetan saláriu, ne'ebé hapara dezenvolvimentu setór privadu no kriasaun empregu. Abilidade ne'ebé la hanesan difikulta liután diversifikasaun ekonómika, ho traballadór sira ne'ebé edukadu ho di'ak ne'ebé konsentra iha knaar governu nian, hodi husik setór privadu laiha rekursu. Inflasaun tun maibé inflasaun ai-han nian aas nafatin. Dolar Amerikanu ne'ebé maka'as liu mak modera inflasaun iha setór naun-alimentár, maibé produsaun agríkola lokál luta atu hatán ba demanda, ne'ebé maka sai aat liután tanba kondisaun klima ne'ebé maka ladún di'ak hanesan El Niño. Medida sira estabilizasaun presu governu nian ajuda mitiga efeitu balu, maibé kestaun estruturál sira iha produsaun ai-han nian seidauk rezolve. Konta esterna sira sai aat tanba défisit komersiál aumenta maka'as. Diminuisaun porsentu 33 iha esportasaun petróleu, tanba plataforma gás Bayu-Undan nian ne’ebé besik atu mamuk, no esportasaun kafé ne'ebé tun mós hamenus baze esportasaun nasaun nian. Iha tempu hanesan, taxa kambiál ne'ebé maka'as aumenta liután ezijénsia importasaun nian, hodi aumenta dependénsia ba sasán estranjeiru sira. To'o meadu 2024, défisit konta atuál nian atinji USD millaun 62.1 ka pursentu 8.6 husi PIB. Ezekusaun orsamentu hadi’a iha 2024, maibé kobransa reseita doméstika kalkula katak tun. Governu gasta ona pursentu 56 husi nia orsamentu anuál iha trimestre datoluk—aumenta pontu persentajen 5 husi tinan anteriór. Área xave sira hanesan apoiu sosiál no despeza kapitál hetan progresu barak liu, ne'ebé reflete esforsu sira atu hatán ba ezijénsia sira ne'ebé aumenta. Maibé, kobransa reseita doméstika tun pursentu 5 iha 2024 ba períodu hanesan, tanba problema husi medida fiskál oioin. Défisit fiskál maka 42 no 48 pursentu husi PIB iha 2023 no 2024 respetivamente. Balansu Fundu Petrolíferu nian estavel nafatin maibé hatudu sinál presaun. To'o Setembru 2024, fundu ne'e hamutuk USD 18.9 billoens, maizumenus dala 10.5 husi PIB 2023 Timor-Leste nian. Maibé, totál ativu (assets) sira aumenta de'it ho pursentu 2.2 kompara ho tinan ida liubá, ho influénsia líkidu sira iha T2 ne'ebé tun maka'as ho pursentu 95, liuliu tanba produsaun ne'ebé redús iha Bayu-Undan no levantamentu orsamentál sira ne'ebé aas liu. Retornu investimentu nian mós tun, ho T2 ne'ebé fó retornu ida ho de'it pursentu 1.2 kompara ho pursentu 5.9 iha T4 2023. Levantamentu sira ne'ebé kontinua no retornu investimentu mínimu sira estraga liután Fundu nia sustentabilidade, hodi hamosu preokupasaun substansiál sira kona-ba ninia kapasidade atu apoia nesesidade fiskál sira iha futuru. 2. Perspetiva no Risku sira: Rekuperasaun ho Risku Perspetiva ekonómika hatudu rekuperasaun ne'ebé kontinua maibé frajil. Kresimentu projeta atu iha média pursentu 3.5 durante 2025-2026, ne'ebé hetan apoiu husi projetu infraestrutura sira hanesan dezenvolvimentu estrada nian. Konkluzaun ne'ebé antisipa husi negosiasaun sira ba kampu gás offshore Greater Sunrise ho Austrália iha 2025 bele hasa'e liután prospetu ekonómika sira. Turizmu, osan ne'ebé haruka, no ekonomia dijitál ne'ebé buras, ne'ebé suporta husi instalasaun kabu fibra-ótika, mós prontu atu kontribui ba kreximentu. Maibé, baze esportasaun ne’ebé kloot, ne’ebé depende liuliu ba kafé, no dependénsia aas ba importasaun limita espansaun setór naun-petrolíferu. Iha espetativa ba inflasaun atu tun, maibé risku esternu sira hamosu dezafiu sira. Tuir projesaun, inflasaun atu tun ba pursentu 3.3 iha 2024 no média pursentu 2.5 durante 2025-2026. Maski nune'e, risku esternu sira, hanesan interupsaun sira relasiona ho klima no volatilidade folin merkadoria globál, liu-liu ba foos, bele aumenta instabilidade folin nian. Timor-Leste nia dependénsia ba importasaun no nia utilizasaun dolar amerikanu limita nia abilidade atu maneja inflasaun liuhusi polítika monetária, subliña nesesidade ba estratéjia jestaun risku esternu ne’ebé forte no papél ida ne’ebé forte liu ba polítika fiskál. Dezafiu fiskál persiste, ho dependénsia maka’as ba Fundu Petrolíferu. Despeza públika sei ultrapasa reseita doméstika iha 2025, ho Fundu Petrolíferu ne'ebé hein atu finansia pursentu 73 husi gastu governu nian. Défisit fiskál projeta atu atinji pursentu 57 husi PIB iha 2025., subliña insustentabilidade husi prátika fiskál atuál sira. Reforma urjente sira presiza atu diversifika fonte reseita sira no hamenus padraun gastu sira ne'ebé la sustentável. Risku sira ne'ebé signifikativu bele estraga kreximentu no estabilidade fiskál. Mudansa klimátika no eventu klimátika estremu sira, liu-liu liga ba El Niño, ameasa produsaun agríkola no seguransa ai-han. Tensaun jeopolítika sira bele perturba merkadu komérsiu no enerjia nian, hodi aumenta vulnerabilidade sira. Iha rai- laran, prestasaun servisu públiku ne'ebé fraku, investimentu ki’ik iha edukasaun no saúde, no inefisiénsia sira iha projetu infraestrutura sira bele hapara kreximentu setór privadu no atraza esforsu sira diversifikasaun ekonómika nian. Hadi'a efisiénsia investimentu públiku no jestaun fiskál maka krusiál. Atu sustenta kreximentu, Timor- Leste tenke hasa’e ezekusaun orsamentu no garante investimentu infraestrutura fó benefísiu ba tempu naruk. Fó prioridade ba efisiénsia iha gastu públiku, liuliu iha transporte no infraestrutura dijitál, sei hamenus kustu ba setór privadu no haburas kompetitividade. La ho reforma sira ne’e, deplesaun Fundu Petrolíferu bele fó perigu ba kresimentu iha futuru, hodi subliña urjénsia ba hadi’a jestaun fiskál no rekursu. 3. Foku Espesiál: Halo Despeza Públika Hasa’e Kreximentu Dalan Fiskál Timor-Leste nian ne’ebé La Sustentavel: Gastu Aas, Retornu Ki’ik Timor-Leste gasta dólar ualu ba dólar ida-idak ne'ebé nia halibur, ne'ebé klasifika entre sira ne'ebé aas liu iha mundu tomak iha despeza governu nian hanesan proporsaun ida husi PIB. Despeza públika iha média besik pursentu 85 husi PIB entre 2013 no 2023. Despeza ne'ebé aas tebes ne'e, hamutuk ho kobransa reseita doméstika ne'ebé ki'ik—konsistentemente menus husi pursentu 12 husi PIB—tau ona presaun boot ba Fundu Petrolíferu. Violasaun beibeik ba regra Rendimentu Sustentável Estimadu (RSE), ne'ebé dezeña atu limita levantamentu anuál sira no prezerva Fundu nia durabilidade, destaka risku fiskál sira ne'ebé aumenta no nesesidade urjente ba jestaun fiskál ne'ebé di'ak liu. Aleinde ne'e, projetasaun ba esgotamentu ka deplesaun Fundu Petrolíferu nian iha 2035 bazeia ba estimativa MF nian foin lalais ne'e, ne'ebé aumenta tan ho dezenvolvimentu inserteza husi rezerva adisionál sira hanesan Greater Sunrise, hamosu ameasa signifikativu ida ba estabilidade fiskál. Laiha reforma imediata, Timor-Leste sei ezije ajustamentu fiskál ida ne’ebé maka’as, ne’ebé potensialmente fó perigu ba prestasaun servisu públiku esensiál sira no koezaun sosiál. Nivel aas husi gastu governu nian la konsege tradús ba kreximentu ekonómiku aas ne'ebé sustentável no hadi'ak padraun moris nian. Entre 2011 no 2023, kreximentu PIB iha média pursentu 1.3 de'it tinan- tinan—ki'ik liu pursentu 4 ka liu ne'ebé haree iha nasaun sira ho esforsu fiskál ne'ebé hanesan. Tuir Peskiza Padraun Moris 2014 redusaun pobreza estagnadu (laiha mudansa) ona, ho kuaze pursentu 42 hosi populasaun moris iha liña pobreza nasionál nia okos. Falta progresu ida-ne'e hatudu inefisiénsia sira ne'ebé klean iha gastu públiku no desligamentu entre gastu no rezultadu sira. Timor-Leste ninia estratéjia fiskál hasoru dezafiu tolu ne’ebé interligadu: dixiplina fiskál ne’ebé fraku, alokasaun rekursu ne’ebé la efisiente, no impedimentu operasionál iha jestaun finansas públika. Kestaun hirak ne’e rezulta ona iha multiplikadór fiskál menus ho estimasaun iha de’it 0.1-0.2, tun liu husi 0.5 to’o 1.4 ba nasaun sira ho rendimentu ki’ik ne’ebé hanesan. Ida ne’e signifika katak impaktu ekonómiku husi despeza governu nian sei limitadu. Ba dollar ida-idak ne’ebé governu gasta ne’e aumenta uitoan loos ba nasaun ninia kreximentu ekonómiku. Desligamentu ida ne’e la’ós de’it oportunidadade ida ne’ebé lakon – maibé, ida ne’e dezafiu krítiku ida; tanba ida ne’e fó sai inefisiénsia iha alokasaun no ezekusaun husi fundu públiku nian, no mós tanba dezafiu estruturál sira ne’ebé limita ekonomia ne’ebé responsivu ba estímulu fiskál nian. Laiha balansu ne’ebé signifikativu iha kompozisaun despeza nian mak aumenta liután preokupasaun sira sustentabilidade fiskál nian. Despeza rekorrente, domina husi vensimentu, subsídiu sira, no transferénsia sosiál mak hanesan seguransa sosiál no benefísiu veteranu sira nian, mak sempre aas liu porsentu 60 husi PIB. Alokasaun boot ne’e husik hela espasu fiskál limitadu ba investimentu kapitál, ne’ebé krítiku tebes ba dezenvolvimentu infraestrutura tempu naruk nian, edukasaun, no hadi’a tratamentu saúde. Knar governu nian nu’udar empregadór boot liu mak hatodan despeza salariál, enkuantu kustu transferénsia ne’ebé sa’e ba bebeik mak estabelese inefisiénsia iha alokasaun rekursu. Maski ho despeza kapitál ne’ebé aas tuir padraun internasionál nian, maibé sei sofre nafatin husi atrazu, inefisiénsia, no falta atensaun ba projetu sira ho impaktu aas. Dominasaun husi despeza rekorrente ne’ebé aas hafraku tiha impaktu potensiál husi investimentu kapitál, hodi limita Timor-Leste nia abilidade atu rezolve prioridade kreximentu sira ba tempu naruk nian. Investimentu públiku sira ne’ebé aas hafraku tiha ho atrazu sira, kustu aas liu, no manutensaun ne’ebé la adekuadu. Porsaun signifikativu husi despeza kapitál mak aloka ona ba patrimóniu infraestrutura sira mak hanesan estrada, ponte no edifísiu públiku sira. Maski nune’e, atrazu iha ezekusaun projetu, kustu aas liu, no manutensaun ne’ebé la sufisiente mak estraga sira-nia abilidade atu kontribui ba kreximentu ekonómiku ho signifikativu. Manutensaun estrada ladi’ak, porezemplu, patrimóniu sira aat lais loos, kustu sira sa’e no redús asesibilidade ba komunidade no negósiu sira. Jestaun projetu fraku no kapasidade Tékniku limitadu iha ministériu sira mak halo piór liután problema hirak ne’e. Multiplikadór tempu naruk nian husi despeza kapitál ba infraestrutura,1 liu-liu estrada sira, ninia estimasaun mak iha de’it 0.10, ne’ebé reflete ninia kontribuisaun ekonómiku ne’ebé limitadu. Ho Pontuasaun Velosidade Média IMF2 nian menus husi 40, Timor-Leste globalmente klasifikadu ho kualidade estrada menus liu, lakon dook liu ho nasaun viziñu sira seluk iha rejiaun ne’e. Hanesan mós, despeza ne’ebé signifikativu ba kapitál umanu seidauk atinji melloramentu ne’ebé antesipa, ho rezultadu edukasaun no saúde ne’ebé lakon dook husi nasaun sira seluk iha rejiaun ne’e. Taxa literasia estagnante nafatin iha porsentu 68, menus liu husi taxa média rejionál nian iha porsentu 84, no despeza edukasaun ne’ebé aumenta mós falla atu hadi’a rezultadu aprendizajen nian. Indikadór sira saúde nian mós iha preokupasaun ne’ebé hanesan; espetativa moris nafatin iha tinan/idade 69.1, dook liu Vietname nian (tinan/idade 74.6) no taxa média EAP nian mak tinan/idade76.2. Mortalidade labarik nafatin aas ho númeru 41 kada labarik 1,000 ne’ebé moris kompara ho 18.1 iha Indonézia no 16.2 iha Vietname. Malnutrisaun persisti nafatin, Timor-Leste ho taxa raes badak ne’ebé aas liu iha rejiaun ne’e. Programa protesaun sosiál iha im paktu ne’ebé limitadu; porezemplu, programa Bolsa da Mãe hamenus ki’ak ho de’it pontu porsentajen 0.9, enkuantu programa veteranu nian, konsume porsentu 5 husi PIB, hamenus ki’ak ho de’it pontu porsentajen 2.6.3 Rezultadu hirak ne’e hatudu katak kustu boot maibé ba impaktu ne’ebé mínimu liu, ho enfaze ba nesesidade atu iha meta ka alvu ne’ebé efisiente no di’ak liután. Timor-Leste nia aprovizionamentu no sistema jestaun investimentu públiku (PIM) sei sofre husi inefisiénsia ne’ebé krítiku. Regulamentu tuan no prosesu sira ne’ebé fragmentadu mak kria inkonsisténsia sira, ne’ebé hamosu atrazu ba projetu sira no kustu aumenta. Jestaun kontratu ne’ebé fraku no koñesimentu tékniku ne’ebé limitadu haboot liután dezafiu sira ne’e. Laiha ligasaun entre planu aprovizionamentu no orsamentál hafraku ezekusaun projetu tuir ninia tempu, enkuantu desligamentu entre prioridade estratéjiku sira no avaliasaun viabilidade mak hamosu inisiativa sira ho alvu ne’ebé ladi’ak. Selesaun projetu husi leten-ba-kraik hamenus relevánsia no perspetiva komunidade nian, ne’ebé halakon liután sentidu nu’udar na’in ba projetu no ninia impaktu. Investimentu barak mak atrazu tanba laiha preparasaun ne’ebé sufisiente, enkuantu finansiamentu ne’ebé la konsistente durante siklu projetu mak hamosu inefisiénsia hirak ne’e. Dalan ba Oin: Timor-Leste nia Dalan ba Sustentabilidade Fiskál Atu asegura sustentabilidade fiskál no reziliénsia ekonómiku, Timor-Leste tenke adopta estratéjia komprensivu ida ne’ebé foka ba pilár tolu: rekolla reseita barak liután, gasta menus, no gasta ho di’ak liu. Maski hadi’a efisiénsia gastu ne’e krítiku dunik, maibé ida ne’e mesak labele rezolve nasaun ninia dezafiu fiskál sira. Despeza públiku, ho porsentu 85 husi PIB, ne’e la sustentavel no boot liu nasaun sira seluk iha rejiaun no estruturál nian. Timor-Leste tenke hamenus gastus to’o nivel ne’ebé ita bele maneja liuhusi halakon despeza sira ne’ebé la efisiente ka ho alvu ne’ebé ladi’ak no aloka fali rekursu sira ba area prioridade sira mak hanesan dezenvolvimentu kapitál umanu. Hasa’e mobilizasaun reseita doméstika mós iha importánsia ne’ebé hanesan. Dependénsia ba Fundu Petrolíferu ne’ebé limitadu mós halo Timor-Leste sai vulneravel ba krize fiskál sira no limita ninia abilidade atu finansia servisu esensiál sira ho sustentavel. Habelar baze taxa naun-petrolíferul4, hadi’a administrasaun taxa, no hametin obediénsia mak importante tebes hodi kria fonte reseita ne’ebé estavel, no diversifikadu. "Gasta ho di’ak liu" presiza prioritizasaun ba kualidade no sustentabilidade, duké kuantidade. Porezemplu, hadi’a efisiénsia iha tratamentu saúde ne’ebé bele hamosu "surplus dupla" ida liuhusi espansaun forsa traballu enkuantu hadi’a mós saúde populasaun nian. Hanesan mós, despeza ho alvu di’ak ba edukasaun, ne’ebé foka ba hanorin efetivu, infraestrutura, no asesu ne’ebé justu, sei bele masimiza impaktu husi redusaun iha orsamentu sira. Atu alkansa kreximentu no dezenvolvimentu sustentavel sei presiza orsamentu sira ne’ebé 1 Capital spending multiplier is calculating the impact of change in Government capital spending on economic growth. 2 Mean Speed score is a measure developed by IMF to assess cross-country road quality and accessibility. Higher MS scores indicate better road quality and accessibility, facilitating more efficient movement of people and goods between cities. 3 ADB, Fiscal Incidence in Timor-Leste: Impact of Taxation and Public Expenditure on Poverty and Equality, ADB, 2024, accessed January 2025 https://www.adb.org/sites/default/files/publication/961366/fiscal-incidence-timor-leste.pdf 4 Non-oil tax is referring to domestic tax revenue collection excluding revenue from Estimated Sustainable Income from Petroleum Fund ki’ik liu no efetivu, akompaña ho ekonomia deversifikadu, jestaun fiskál ne’ebé forte, no investimentu sira iha kapitál umanu. 9o Governu konstitusionál hahú foti ona etapa sira ba ajenda reforma estratéjiku ida atu hadi’a despeza públiku. Ho sinál husi Proposta Orsamentu ba 2025 ho tema “investimentu sira iha infraestrutura estratéjiku, hametin ekonomia no hadi’a moris di’ak sidadaun sira nian,” katak Governu hahú ona prosesu reforma ida. Reforma xave sira ne’e inklui introdusaun konjuntu lei aprovizionamentu públiku ida no lei foun ida ba jestaun finanseiru públiku nian. Hirak ne’e sei fornese oportunidade ida atu integra prosesu sira, prioritiza fornesidór lokál sira, no aseleira durasaun tempu projetu. Reforma komplimentár sira iha setór finanseiru, ne’ebé lidera husi Banku Central, ho intensaun atu hadi’a efisiénsia despeza nian no kria kondisaun favoravel ba diversifikasaun ekonómiku, mak hanesan lei tranzasaun ne’ebé seguru no avansa ho utilizasaun pagamentu dijitál sira. Etapa inísiu hirak ne’e presiza reforsu bainhira Governu avansa ho ninia ajenda reforma nian durante partida daruak husi ninia mandatu. Bainhira Governu dezenvolve ninia ajenda reforma, ne’ebé aliña ho adezaun ba ASEAN (antesipa ba tinan ida ne’e), ne’ebé tenke olístiku no kompriensivu. Reforma balu ne’ebé sujere mak sei hatudu iha tabela iha kraik. Hadi’a efisiénsia husi despeza públiku nian mak etapa krítiku ida hodi atinji Timor-Leste nia sustentabilidade fiskál, maibé ida ne’e labele hamriik mesak. Abordajen ne’ebé olístiku ne’e krítiku tebes—ida ne’ebé la’ós de’it hasa’e efisiénsia despeza nian, maibé mós redús despeza jerál enkuantu hametin hela kolesaun reseita nian. Alokasaun rekursu ne'ebé efisiente iha setór krítiku sira hanesan infraestrutura, edukasaun, no saúde bele fó retornu ne'ebé signifikativu. Porezemplu, Timor-Leste gasta porsentu 30–40 hosi PIB barak liu ba servisu jerál no asuntu ekonómiku sira duké nia maluk sira, ne’ebé indika potensiál substansiál ba poupansa. Optimizasaun ba proposta lei saláriu nian maka área seluk ne'ebé prontu ba reforma. Rasionaliza estrutura sira pesoál nian, implementa avaliasaun sira bazeia ba dezempeñu, no kontrola aumentu saláriu sira bele poupa to'o pursentu 5 hosi PIB. Adisionalmente, reforma sira aprovizionamentu no infraestrutura nian bele hamenus kustu sira to'o pursentu 1.5 hosi PIB liuhosi rezolve inefisiénsia sira, hamenus kustu sira ne'ebé liu, no hadi'a ezekusaun projetu nian. Mezmu redusaun modesta iha gastu públiku bele loke dolar millaun ba millaun, hodi garante estabilidade fiskál no apoia Timor-Leste nia tranzisaun ba ekonomia ida ne’ebé diversifikadu no auto-sufisiente. Timor-Leste hetan grasa ho rekursu sira, liuhusi Fundu Petrolíferu, maibé hirak ne’e seidauk hetan impaktu ne’ebé ita presiza atu estimula kreximentu, kria traballu no hametin kapitál umanu. No rekursu hirak ne’e atu besik hotu ona no nune’e oras la’o daudaun ba Timor-Leste atu atu implementa reforma transformativu sira. Tempu atu halo asaun mak ohin loron! Tabela Rekomendasaun sira Objetivu Area Asaun Xave sira Durasaun Prioridade nian Redús gastu públiku - Introdús impostu valór-akresentada (VAT), enkuantu adota medida Kurtu-prazu no hasa’e reseita naun- komplimentár sira atu garante ekuidade. impostu nian - Hadi’a administrasaun reseita nian liuhusi moderniza sistema taxa no investe iha kapasidade. - Prodús relatóriu regulár sira kona-ba gastu fiskál nian (enkuantu halo planu atu hasai gradualmente). - Hamenus gradualmente défisit fiskál liuhusi kompromisu vinkulativu ba ESI, di’ak liu iha kontestu enkuadramentu fiskál ba médiu prazu nian. Hadi’a alokasaun - Hamenus orsamentu ba sasán & servisu sira Kurtu-prazu rekursu. - Hasa’e seletividade (no transparénsia) husi subvensaun públiku sira. Dezenvolve polítika pagamentu no empregu ne’ebé adekuadu ba servisu sivíl nian no hadi’a planeamentu rekursu umanu nian. Hasa’e rezultadu - Haluan asesu ba edukasaun pre-eskolár ho kualidade hodi hadi’a Médiu-prazu aprendizajen nian prontidaun. - Investe iha edukasaun báziku, infraestrutura eskola, programa remedial sira, no inisiativa merenda eskolár sira. - Hasa’e treinamentu manorin nian no insentivu sira dezempeñu nian. Garante asesu ne’ebé - Hadi’a planeamentu orsamentu saúde no ezekusaun atu hamenus Kurtu-médiu- hanesan ba tratamentu atrazu sira. prazu saúde - Desentraliza governasaun ho knar servisu saúde munisipál nian ne’ebé klaru no supervizaun husi sentral. - Hatán ba dezigualdade rejionál sira iha asesu ba tratamentu saúde liuhusi insentivu ba forsa traballu. Hamenus despeza sira - Hapara gradualmente transferénsia no subsídiu sira ne’ebé Kurtu-prazu ne’ebé la efisiente implementa durante pandemia no períodu folin ai-han no enerjia ne’ebé aas. - Halo balansu hikas gastu protesaun sosiál nian ba programa sira ne’ebé ho alvu ba ki’ak. - Hadi’a alvu Bolsa da Mãe atu to’o ba uma-kain sira ne’ebé ki’ak liu. - Implementa rejistu sosiál unifikadu no monitorizasaun atu hamenus duplikasaun. - Aliña ho objetivu sira dezenvolvimentu kapitál umanu nian (infánsia, nutrisaun, edukasaun). Kontrola reforma PIM - Hametin avaliasaun projetu, selesaun, no prosesu monitorizasaun Kurtu-médiu nian atu otimiza hodi aliña investimentu ho prioridade nasionál sira. Prazu alokasaun rekursu no - Hadi’a enkuadramentu ba prioritizasaun investimentu públiku ho efisiénsia gastu nian. impaktu aas Garante utilizasaun - Adota implementasaun testu lei foun aprovizionamentu nian Kurtu-médiu rekursu públiku - Introdús deklarasaun konflitu interese nian, mekanizmu keixa ne’ebé Prazu ne’ebé efisiente no estruturadu, no monitorizasaun dezempeñu uza KPI. sustentavel - Hadi’a relatóriu finanseiru no prosesu auditoria sira atu garante fundu públiku bele maneja ho responsabilidade. Aliña gastu fiskál ho - Implementa orsamentu bazeia ba programa atu aliña gastu ho Kurtu-médiu objetivu sira sosiál no objetivu sira. Prazu ekonómiku ne’ebé - Dezenvolve deklarasaun estratéjia orsamentu ida ba planeamentu klaru. fiskál médiu-prazu nian. - Hatuur mekanizmu sira monitorizasaun no avaliasaun iha tempu-reál atu hadi’a dezempeñu.